fbpx

Lauri Rannama: valust ja füsioteraapiast

Kroonilist või ägedat valu kogeb igal aastal 74% istuva loomuga tööd tegevatest eestlastest – ning et statistika ei valeta, oled nende muredega tõenäoliselt silmitsi seisnud ka Sina või Sinu pereliikmed. Tunnustatud füsioterapeut ning manuaalse meditsiini ja kiropraktika seltsi president Lauri Rannama selgitab, miks tekib kehas valu ja millist leevendust pakub valule füsioteraapia.

Lauri Rannama sõnul ei ole maailmas kõige enam ressursse nõudev tervisehäire mitte vähk ega südame- ja veresoonkonnahaigused, vaid krooniline alaseljavalu. See nõuab kõige rohkem ressursse ehk töölt eemal oldud tunde, raviks kulutatud aega ja raha. Kroonilised valud ja alaseljavalu on üks suuremaid probleeme ja füsioterapeutide seas on see ka üks kõige suuremaid valdkondi, millega tegeleda. Keha on valdavalt iseparanev organism ja suurel määral saame me oma tervise jaoks ise väga palju ära teha. Piisavalt liigutada, pöörata tähelepanu oma kehale ja vältida keha kahjustavaid tegevusi: pingeid, sundasendeid, stressi jne. Füsioterapeut saab siinkohal inimest aidata, näidates talle terapeutilisi harjutusi ja viies inimese liikumise juurde.

Kõigepealt tuleb vaadata oma valumehhanisme – inimesed vajavad abi, kui kehas on tekkinud valuaspekt. Valu on alati ohumärk. Keha annab märku, et midagi tuleb oma elus ette võtta ja muuta. Üks võimalus on vaadata üle oma igapäevategevused – kas me oleme liiga pinges, kas me liigume piisavalt, kas me toitume tervislikult. Vastavalt sellele tuleb õppida oma keha tundma ja liigutama.

Kehalised harjutused on üks viis õppida stressi maandama ja anda meie ajule märku, et meie kehas kõik toimib. Et ei ole ohtu, mis võiks tuleneda sellest, et kui me piisavalt ei liigu, siis sellest piirkonnast kaob taju ära. Kui me igapäevaselt piisavalt ei liigu ja valdavalt istume, siis aju n-ö unustab selle piirkonna ära, millest lähtuvalt tekib kõrgenenud tundlikkus valuretseptoritest ja väheneb tundlikkus tajuretseptoritest. Kui me laseme enda keha masseerida massööri juures või manuaalteraapias, siis see taju taastub. Ja samamoodi kehaliselt liigutades – me paneme lihased tööle, liigutame liigeseid ning see informeerib aju antud seisukorrast ja tajulävi kõrgeneb. Sageli pole tegemist kahjustusega, vaid aju n-ö kontrollib, kas me oleme elus.

Kehalised harjutused on üks viis õppida stressi maandama ja anda meie ajule märku, et meie kehas kõik toimib.

Keha on liikumiseks mõeldud organ ja me peame saavutama oma elus tasakaalu. Kui me 8 tundi päevas istume, on see kehale väga suur koormus ning meil tuleks asendeid varieerida ja neid muuta, et anda taju sellesse piirkonda. Päeva jooksul peaksime vaheldama istuvat koormust puhkepausidega, liikumisega ja vähendama tööstressi. Lauri sõnul tekib valu siis, kui meie organism tajub ohtu oma identiteedile. Valu tekkes on väga palju erinevaid mehhanisme ja meil tuleb neile kõigile tähelepanu pöörata. Liikumine on osa, mis aitab stressi vähendada – liigutamisega vabastame pingeid. Samuti on massaaži ja manuaalteraapiaga võimalik pingeid vähendada, et keha koormustaluvus oleks parem.

Füüsilise valu põhjustaja võib olla ka stress. Valu ei teki kehas – kehas ei ole valuretseptoreid. Valu on alati ajus tekkiv protsess. See on aju väljendus kogu informatsioonile, mis me saame väljast, keha taju läbi jne. Valu on alati reaalne ning valu on kompleksne – saadud info baasil aju otsustab, kas see on talle ohtlik. Valu tekkel on teatud sotsiaalsed ja evolutsioonilised aspektid, mis kõik mängivad rolli. Kui me keskendume ainult kehalistele aistingutele, siis võime väga palju muutusi tekitada. Kehas endas võime läbi harjutuste ja liigeste manipulatsiooni panna keha tootma valu alandavaid substantse.

Oluline on meeles pidada, et keha tuleb alati liikumiseks ette valmistada. Ei maksa ehmuda, kui näiteks peale esimest aiatööpäeva liigesed või selg valutavad – keha ei olnud selleks lihtsalt valmis ja vajab kohanemist, keha võtab selleks oma aja. Väga hea ja soovitatav on enne eelseisvat aiatööde päeva võimelda ja sirutada. Nii nagu enne treeninguid on tarvilik soojendus, tasub oma keha ette valmistada ka enne aiatöid, kui neid pole pikka aega tehtud.

Kui kehas on valu, siis Lauri sõnul on esmane lühiajaline strateegia heita selili maha ja leida asendeid, kus valu väheneb. Sealt edasi, kui tegemist ei ole tõsise traumaga, võiks leida asendeid, kus valu leeveneb ja leida tegevusi, kus valu väheneb. Pikaaegne selja pingeshoidmine ja liikumise vältimine ei ole pikas perspektiivis põhjendatud. Me peame harjutama keha uuesti liikuma. Liikumine parandab ainevahetust, vereringet ja regenereerumisprotsesse ning aitab valuga toime tulla ja valu vähendada.

Artikkel baseerub Lauri Rannama Vikerraadio intervjuul. Kuula täispikka intervjuud siit.